25.03.2024
Püüdes saada endale paremaid ja kvaliteetsemaid asju ma sain aru, kuidas raha liigub.
Mulle näiteks meeldib raha koguda sularahas, see on hea tunne, kui sa ei sõltu pangast ega tehnoloogiast ja sul on midagi päriselt olemas.
See on hea tunne. Rahulolev ja nauditav isegi.
Seekord on midagi sarjas „nu ikka ei saa rumalalt otsustada“, aga ikka imestan siiamaani kuidas minuga juhtub ikka põnevaid olukordi. Siin mõni näide teile, mida võiks jällegi vältida, minu eeskujul, kuna ma olen otsustusvõimetu mõnikord, eriti mis puudutab suuri investeeringuid üle 1000 euro. Ka! Ma mõtlen liiga pikalt ja palju üle, samas emotsionaalne ost on ka rangelt keelatud, kuid mõnikord pigem vähem mõelda ja tunnetada oma sisetunnet, kui üle mõelda.
Nimelt:
2019 ma esimest korda põlesin läbi fotograafias. Oli keeruline aeg – vaimne tervis halvenes, füüsiline nii endal kui lastel, sugulastel jne. Suurem elu väristus minu elus, mis pani mind tegutsema ja ümber mõtlema oma käitumist, kuna sisimas me kõik oleme 4-5 aastased lapsed või siis 15-16, kes ei taha kasvada suuremaks aga elu sunnib.
Aga pildistamine päästis mu hinge, mu mõistust ja olukorda perekonnas. Fotograafia aitas mind depressioonist välja! Looming, kuna seda ma ei teinud pea 1.6 aastat (lapse sünnitamine oli ka keeruline). Siis see mõjus vaimsele tervisele halvasti, kuna olen sündinud looma. (BTW: Millest tuli ka minu kogukonna nimi Born to Create, aga siis näen 2024 aastal, et Canon pani sama sloogani endale. Ma mõnda aega kuulutasin seda Instagramis)
Teenisin midagi pulmadega, Portreedega, Üritustega. Üldiselt läbi tutvuste, sugulaste, sõprade, perekonna tuttavad midagi on tellinud, aga pole kunagi olnud summasi mis rahuldaks päriselt. Samas! Ma pidevalt kartsin, et miski ei sobi. Olen ka 2 korda kaotanud faile, aga peale selle kui olen ära andnud. Lihtsalt kuna ma varundan ise, siis mõnikord unustan ära ja ei kontrolli kas failid ikka olemas ketaste peal nii arvutis kui välistel. See on siis kui on palju tööd, selle pärast maksimaalselt on kuus 2 shooti. Ja teoreetiliselt need 2 shooti peaksid olema vähemalt, et ma saaksin endale maksta miinimumpalga. Näiteks kaks pulma hinnaga 1000, et saaks kätte 1000€, sest mina olen ettevõte aastast 2021. Tänaseks juba kolm aastat, millest 1.3 aastat olen lapsehoolduspuhkusel.
Päris hea on raha saada. Kui keegi ütleb, et raha ei tee õnnelikuks ja endal on palju raha, siis nu ma ei tea. On soove, ambitsioone, tahate maailma muuta paremaks kohaks ja iseenda? Looge midagi inimeste jaoks. Mida tegelikult oleks vaja. Kui toode läheb kohe katki või seda ei osteta, järelikult on: pole turundust, halb toode või pole vajadust.
Mina püüan alati, mitte, et see oleks nüüd esmavajalik? Hm…Tegelikult ma olen suhteliselt kinnine inimene alati olnud ja pelganud inimesi pigem. Väiksest peale, eelistan üksi olla kui kusagil seltsis, aga seltsis ja lava peal (saada tähelepanu) mulle ikkagi meeldib, kuna olen selle peal üles kasvanud.
Nu vot, igatahes peale seda kui stuudioga 2022 aastal mul ei tulnud midagi välja ja mind ei toedanud enam 3 inimest kellega ma seda alustasin. Ma teadsin, et see nii juhtub, aga proovisin ikka ja mõtlesin, et äkki see pole nii, kuigi konkreetne hoiatus oli unenäos, aga ma ikka andsin võimalust inimesele, aga ta käitus ikka samamoodi. Kahju. Aga ise jäin suuresti kahjumisse kogu selle fotograafia valdkonnaga, kuna müüsin tänaseks peaagu kõike maha, mida sai ja mida pidasin mitte vajalikuks. Umbes 15 tuhat eurot, nii eraisikuna kui ka ettevõtena kokku. Johhaiiidiii!! See on mitme aastate tööd ja vaeva, ma olen kahjumis. Ja siis kõik. Ma ei pildistanud 6 kuud äkki alates aprillist 2022, vahepeal oli Fotopuhkus – siis tegin miskit seal, aga üldiselt ei teinud ühtki tööd ega oma projekti. Vahepeal tuli tuju, siis tegin. Üldiselt mul hakkas halb. Olin lapseootel ka veel.
Siis täiesti oli suva kõigest ja ma loobusin fotograafia karjäärist. Aga! Ma ei saa lõpetada sellega tegelemast, kuna ma olen juba enam kui 15 aastat pildistanud, paljud räägivad et ei peaks sellega tegelema ja paljud räägivad, et see on minu. Aga tegelikult teate mida?
Miks inimesed arvavad, et neil on õigus arvata, mida ma peaksin tegema ja mida mitte?
Nagu endal on vähe draamat või tegevusi? Minge koristama metsa või tänavat, siis on alati miskit teha.
Muidugi ma ise ka arva, et sellega ei tasu väga tegeleda, kuna AI võtab digitaalse kunsti üle ja saab videot ka juba teha sellega ja paljudes muudes kohtades, aga mulle ei meeldi AI, kuna inimese aju ja hing on palju paremat kui AI.
Esimesel korral ma kaamerat ei müünud.
Teisel korral müüsin ka digikaamera maha. Aastal 2022.
Aga ostsin siis Canon 5D mark III. Mul oli filmikaamerad ka alles. Aga nüüd pole ühtki suuremat. 2024 ma müüsin veelgi asju maha, selleks, et osta endale korralik kaamera, mis oleks minu vajaduste järgi kõlblik.
Hakkasin otsinguid.
Ainult minu esimene seebikarp Pentax Espio 140V. Ma sellega käisin Rootsi reisil balletitrupiga, kui olin 13 äkki. Ikka veel on väga heas seisus ja töötab. Vaheta ainult patareid.
Sony a7rii oli mul 6 aastat ja ma alles nüüd sain aru, peale Canoni müüki kui hea kaamera see oli, kuigi aeglane ja akut hoiab vähe juba (uurisin kuidas uuel omanikul läheb).
Aga nüüd ma uurisin 2 kuud äkki kaameraid ja ma läksin segadusse ja ei suuda otsustada millist kaamerat valida. Sony on väga mugav käes, kuid Lumix S1 teeb paremat videot.
Canon R8 ei sobi käes hoida, Pentax Zf samuti. Canoni värvid mulle meeldivad ja Sonyga olen ka juba harjunud. Väga hea disain ja sensor neil. Ja ma valisin Sony, kuid ostsin Lumix S1 uuena Photopoindis, kuna see oli soodukaga, peale seda kui ma postitasin Fotograafide gruppi kaamera valikuta kohta. What? Ma ostsin Lumix S1, kuigi tahtsin Sony? Raha tagasi enam ei saa, kuid on lootust, et saan kogu summa tagasi (1600eur), et see läheks Sony ettemaksuks. Kuni 31 märts käib Kampaania, kus saab -400eur soodsamalt Photopoindis. Loodame, et keegi enne ära ei osta ja Lumixiga on kõik korras, kuigi ma hoidsin seda käes kodus vaid 30 minutit. Juba selle ajaga mul väsisid käed ära, kuigi ma pole nõrk inimene – kuna tassin 12 kilose beebi iga päev, aga pulma ma sellega küll ei tahaks pildistada. 2kg käes hoida 10 tundi – ei.
Ja ma viisin poodi tagasi. Aga kuna oli letti pealt viimane (selle pärast oli -50%?) siis oli väga tolmuna ja kasutatud. Miks ma seda üldse ostsin, ma ju tühistasin online tellimust ja siis läksin poodi ja ostsin ikka sama. Mõtlesin, et saan ikka hübriidi ja objektiivi hea hinnaga.
Ma ei teadnud Sony kampaani kohta siis, kuigi poes küsisin Sony kaamera kohta, muidu oleksin kohe ostnud Sony a7iv ja nüüd pean ootama ekspertiisi, mida ma siis sellega tegin kodus need 30 min, kui ma olin üksi kahe lapsega.
Igatahes enam ei võta leti pealt viimast, kui see just toit pole ja poes midagi lettidel.
Vaesed Facebooki Marketplace müüjad, kellega ma kauplesin hinda alla, aga ma saan aru, ma ka müün asju. Kõik tahavad kallimalt müüja. Tegelikult, kui on liiga odav siis on kahtlane, samas kui on liiga kallis, siis on ka kahtlane. Omahind peab olema õige.
Ostsin Sonyle aku Amazonist ka ette juba, aga nüüd mul on Lumixi akulaadija ka, kuna ma arvasin, et ostan Lumixit.
Palun ole korras, sest ma ju tegelikult tegin 3 pilti ja ühe lühikese klipi (kogemata, kuna mõtlesin, et teeb pilti). Ma tahan Sony käes hoida- see on väike, mugav ja kerge.
Keegi kommenteeris Facebookis minu postituse all, et “gear ei ole oluline”. XD jah tegelikult pole, pilti saab teha ka 0.3mpx telefoniga, aga ta ei ole sama määrne kui täiskaadriga või keskformaadiga tehtud pilt.
Kui poleks kaameraid, poleks fotograafiat.
02.04.2024
Igatahes Lumixiga on kõik hästi. Tegid väga kiiresti. Ootamine oli küll piinarikkas, aga sain osta Sony a7IV, kuigi kahtlesin A7III vahel, kuna see ju on odavam, aga otsustasin, et maksan juurde kiirema Af ja uuema sensori eest, kui pärast kahtlen.
Ja ma ikkagi tegin õige otsuse, et võtsin uuema. Praegu olen väga rahul. Objektiiv millega ma hetkel taas-alustan uuesti on Carl Zeiss T* 35mm 2.8. Ja väga meeldib, isegi rohkem kui Sony 24-70mm 2.8GM. Värvid on otse kaamerast väga head, isegi ei pea töötlema midagi. Lihtsalt imetled pilti.
Olen mitu kuud uurind Youtube, Google võrdlusi ja ikkagi sain aru, et peab kuulama oma intuitsiooni ja mitte kedagi teist. Sest mina ju hakkan seda kaamerat kasutama järgmised 5-10 aastat või enam isegi.
Tänapäeval tehakse nii võimsaid tööriistu, et kõiki funktsioone ei jõua ära kasutada ning see kaamera võiks vabalt eluaeg kesta.
Enam ma küll seda maha ei müüa. Üks kord juba müüdud kõik ja ostetud, aga aitab.
Ma esimest korda ostsin kaamera ja objektiivi kohe välja. Objektiivi küll ostsin kasutatud, kuid kaamerat uuena. Tore kui on sinu tööloom on uus ja ainult sinu oma, mitte kellegi teise oma. Side on hoopis teine.
Ma võin öelda, et ma jälle armusin fotograafiasse, kuna vahepeal oli väga suur masendus seoses sellega – kui suhtuda sellesse kui tööna või hobina. Aga sellest järgmises postituses.